Äratus!

Kell on viis hommikul, katuseaknal krabistab vihm ja teki all on mõnus soe. Mitte kauaks. Teki serva alt välja hiilinud varvaste ümbert haaravad kaks karvast käppa. Hetk hiljem tulevad käppade seest välja küüned. Tore on. Varvas kähku teki alla peitu. Uni on aga tõsiselt häiritud. Natuke hiljem kaevavad kaks käppa end teki alla, varvaste suunas. Kui kohale jõuavad, jälle küüned välja. Äratus! Tihasel on igav, Tihasel on nälg, Tihane tahab õue. Ükskõik, mis mure tal parasjagu on, magajat on kõige lihtsam äratada varbaid küünistades.

Ikka ei ärka? Selge, põrandal on kilekott, seda on nii mõnus krabistada. Ja segab väga efektiivselt und. Ikka ei ärka? Nonii, tuleb hakata pahandust tegema. Ja kõige lihtsam selleks on minna laua peale, seal ju ei tohi olla. "Siuts, mis teed!" Ega see pahandamine ei mõju, pahandaja on ju teki all, ei taha tõusta. Mis siis, et väljas on veel pime, ja vihm krabistab nii uinutavalt. Laua peal olemine mõjub ainult nii palju, et järgmine hetk haaratakse kassil turjast ja visatakse ta toa teise otsa. No ei saa äratatud:( Mõned katsed veel ja Tihasele aitab. Tuleb oodata, kuni lõpuks ise üles tõustakse. Seni tuleb mujalt tegevust otsida.