Tihane on meie kass. Täpsemalt Viktor Ludmilla Kukk-Tihane. Dokumentides küll Tihane. Tihase enda arvates on tema nimi Siuts. Tihane saabus meie juurde möödunud aasta jaanipäeval. Siis oli ta nii väike, et mahtus vabalt peopessa. Nüüd ei mahu enam süllegi. Tihase saime läbi Janne Orro loomakliiniku Tartus, kus töötav tuttav teda meile pakkus. Meil oli kass vaja. Ja Tihasel oli vaja kodu. Nii ta tuligi - ootamatult ja oodatult. Kõigest päevase etteteatamisega.
Kui ta tänavalt kliinikusse toodi, ei osanud ta veel süüagi. Võibolla seepärast ta ongi söögi suhtes valiv. Kõige meelsamini sööb ta krõbinaid. Konserve ja muid kassitoite näksib ka veidi. Kanafileed ja hakkliha võib ka süüa, aga jälle ainult natukene. Sinki/vorst vahel maitseb. Kala ei võta suu sissegi. Kärbsed, liblikad ja muud putukad on eriti maitsvad. Alguses sõi oma püütud hiiri ka, aga nüüd hoolib vaid elusatest hiirtest - mängida on palju lõbusam. Piima limpsib korraga paar keeletäit, koorejäätisega on sama lugu. Ongi lihtsam - täpselt teada, mida kass sööb:)
Aga Tihasele palju õnne sünnipäevaks!
Siinkohal tuleb edastada veel üks sünnipäevaõnnitlus. 22. aprill 2008 sündis minu õetütar Triinu. Kuna Tihase sünnipäeva keegi täpselt ei tea, siis võtsime selleks lähima koduse tähtpäeva. Nii et nüüd on neil samal päeval sünnipäev.
Triinule ka palju õnne!
Viimaste andmete kohaselt on Triinul juba kaks hammast. Sõnavara on tal ka juba päris tõsine - enamasti kõlab siiski Aitähh. Viisakas neiu. Kätest kinni hoides kõnnib ja jookseb juba omal jalal. Nii et Viisu sellekevadisest varsast jõuab ta vist ette. Temaga meil aega veel on. Järgmist sünnilugu tuleb veel mai lõpuni oodata.
Triinul on kaks hammast, Kevadel on juba neli. Kaks nädalat tagasi, kui teda viimati nägin, ei olnud ühtegi. Olid tugevad igemed, millega kõiki sügada taheti. Nüüd on neli hammast, nendega on veel parem sügada. Kahe nädalaga on Kevade veel suuremaks kasvanud. Ja veel tormakamaks. Aina põrkab mööda koplit ringi, kui vähegi jaksab. Emme Verde täpne koopia, ainult teised märgised. Ainult et Verde on muutunud rahulikumaks. Natuke veel võib näha särtsakat neiut, kes ta aasta ja paar kuud tagasi oli, kui meie juurde saabus. Aga enamasti on ta suur rahulik ema. Las varss kappab, tema on oma varsa- ja sälumängud juba mänginud. Aeg on olla suur ja eeskujulik.
Kevadel on reedel kolme nädala sünnipäev. Esimene kuu on iga nädal tähtis. Triinu puhul oli, Käsperi puhul oli, nüüd ka Kevade puhul. Õnne talle ette juba!
Käsperil on viimane kord tähistada kuu võrra vanemaks saamist. Pühapäeval saab 11 kuud sünnist. Edasi tähistame juba aastaid. Palju õnne temalegi!
Aga rohi juba haljendab, linnud laulavad ning sinikaelad ja sõtkad ajavad tiigi peal oma asju. Varsti saab ehk nendegi pisiperet hommikuti aknast imetleda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment