Seda kutset on koplielanikud terve päeva oodanud. Nüüd antakse süüa, kellele kaera, kellele lisaks ka pudi. Heinarullid jäetakse kiirelt seljataha ja joostakse nii kiirelt kui jalad võtavad kopliväravasse ootele.
Päev koplis algab vee vedamisega. Suvel on sellega lihtne, vesi tuleb voolikuga tiigist, pump pumpab, tuleb ainult pilk peal hoida, kui juurde tahetakse. Eelmine talv tassiti tiigist ämbritega. Kaks-kolm korda päevas, vähemalt kuus ämritäit iga kord, nii nagu joojatel soovi oli. See talv on lihtsam - käruga. Ümmargune jooginõu mahub täpselt kärusse, tõsta tiigist ämbriga vesi sisse, lükka käru koplisse ja kalla hobustele vesi künasse. Keset talve, kui öösel (ja vahel ka päeval) külmetas, algas vee vedamine jää lõhkumisega. Kõigepealt tiigis olev auk lahti ja siis joogikünad jääst puhtaks. Tuba kütta pole vajagi, kui külm hakkab, välja jääd lõhkuma.
Mõni hobustest on tavaliselt ikka joogikohas ootamas. Ponid paremal, ruunad tulevad kaugemalt oma väravasse. Ei, enam mitte, vahepeal on toimunud koplite vahetused. Ruunad ootavad nüüd paremal, ponid tulevad vasakult ümber varjualuse ruunade endisesse väravasse. Vett kärutatakse seni, kuni joojaid leidub. Soojema ilmaga, kui vesi enam ei jäätu nii palju, et hobustel raskeks läheb, saab künad vett täis jätta. Joovad siis, kui tahavad.
Ruunad jootmist ootamas
Edasi hein. Siiani seisis ponidel koplis heinarullikuhi. Alguses plaanitud rullide ükshaaval ette lükkamisest ei tulnud lõpuks midagi välja - ponid tegid kollektiivse otsuse ja lükkasid rullide ümbert aia maha. Ruunadele lükati kord nädalas rull ette. Kui hein otsa hakkas saama, tuli lihtsalt uus koorem tellida. Uee korraga uus süsteem - ruunadel on ponide rullihunnik, ponid saavad tiigi tagant koplist jao pärast juurde. Praegu saavad kolm korda päevas igaüks sületäie, kui lahtine rull otsas, piisab järgmise aeda lükkamisest. Viimased kaks rulli veerevad küll.
Ponid ja heinarullid
Käsper oma heinarulle valvamas
Õhtul kordub kõik jälle uuesti. Vesi, vesi ja veel kord vesi. Seni kuni joojaid leidub, ja vahel ka künad täis - oleneb ilmast. Õhtul on ka söötmise aeg. Kõigepealt ruunadele nende portsud. Stefan tervitab oma kohal järjekordse kummardusega - üks esijalg üle teise. Halvaaga meenutame vana "Loobu" käsklust - nüüd vaatab juba ise kõrvale, kui kaera hakkan andma. Vana hobu õpib ka uusi trikke:) Ponid ei taha väga oma rivikorda sisse võtta. Kevin on neist kõige kuulekam ja seisab kannatlikult väravas oma kohal. Samas on ta ka ainus, kes ei pea kartma, et keegi tema sööki himustaks. Kui Kevinil on ämber ees, püüavad ka märad, ent tulutult, mingitki rivikorda saavutada. Asi lõppeb tavaliselt sellega, et Viisu sööb oma ämbrist mõned ampsud ja vahetab Käsperiga kohad, loovutades oma ämbri talle. Verde on veidi eemal ja jõuab oma söögi ära süüa enne, kui Viisu oma suure kere tema poole suunab.
Viimased ettevalmistused veel ööseks - vesi ette, ponidele viimased heinasületäied ja "Head ööd!" Järgmine hommik algab kõik jälle uuesti.
No comments:
Post a Comment