Sünnipäevaõnnitlustega & sünnipäevaõnnitlusteta

Verde ja Kevade on ainuõiges koplis. Piisab akna alla astumisest ja pikksilma kätte võtmisest, kui nad kohe nägemisulatuses on. Saab iga kell kindel olla, et noore perega kõik korras. Hommikul ongi esimeseks asjaks käik akna juurde. Verde sööb. Viisu ja Käsper tukuvad aia ääres. Kevade kepsleb. Kepsleb sammukese aiale lähemale. Verde sööb, suured aia taga ei liiguta. Kepsleb veel lähemale, päris aia äärde. Viisu-Käsper uudistavad. Verde pöörab välgukiirusel ringi, sammub aia äärde, kõrvad lidus, ja pöörab end uuesti ringi. Kevade ei tule kaasa. Uuesti, Verde läheb varsa ja aia vahele ja suundub tagasi heinakuhja poole. Kevade kappab emme kõrval kähku kaugemale. Ei saa veel suurde karja!
Kõike peab uurima, kõik on uus ja huvitav. Veekäru on põnev. Kevade hiilib emme juurest eemale. Nuusib käru siit ja sealt. Kaapab jalaga. Üritab kärusangadest läbi minna - ei saa, oh seda üllatust. Uurib ja vaatab. Ja tagasi emme juurde. Laps olla on väsitav, ajab kõhu tühjaks.
Kevadel on sünnipäev. Kevade saab nädala vanaks. Sel puhul tulevad külalised. Kaugelt. Nädal tagasi ootasid nad 300 kilomeetri kaugusel, et Kevade ilusti sünniks. Nüüd tulevad külla. Minu ema ja isa. Väidavad küll, et tulevad pühade puhul. Aga kes neid ikka usub. Ikka Kevade pärast. Tema pärast võtavad Tartust ka Kati kaasa. Kevade on nii pisi, aga juba nii tähtis.
Külalised on huvitavad, ent palju võõraid korraga pole tore. Tutvume külalistega ükshaaval. Kõigepealt poeme Katiga heinarulli taha. Verdele leib hambusse ja saamegi Kevadet sügada. Siis aga jalutab Verde minema. Laps sabas. Jalutab Memmele-Taadile vastu. Neil on leiba, rohkem leiba. Kevade uudistab, võõrastab, proovib mokaotsaga - täiesti ohutud, võib sügada. Kevade naudib tähelepanu, poseerib fotode jaoks. Emme ju ei karda võõraid, miks tema peaks. Kevade ei tea, et emmele on need inimesed juba tuttavad.
Teeme tiiru teiste ponide juurde. Kevin kappab aia äärde, tema tahab ka tegelemist, aga ennekõike Verdel silma peal hoida. Viisu ja Käsper naudivad sügamist. Kevad on, talvekarv on lahti, sügeleb ju hullupööra. Sügame, kuni jaksame.
Läheme tagasi Verde koplisse. Ajame seal lihtsalt juttu. Verde sööb. Kevin pöörab meile selja, läheb eemale ja tukub. Viisu-Käsper mõtisklevad niisama aia ääres. Kevade hiilib lähemale. Enam ei pelgagi. Lubab end sügada, neli inimest ümber. Väike julge varsake.
Külalistel on aeg tuppa tagasi minna. Jääme Katiga veel mõneks ajaks Kevadet sügama, peame ju veel hobudele süüa andma ja vett vedama. Olgu, aitab, läheme askeldama, kuigi kuidagi ei raatsi. Kevade saadab meid veidi, jääb seisma ja hõikab järele.
Kaer ja pudi jagatud, hakkame vett kärutama. Kevade koplist on võimatu käruga läbi saada. Varss tuleb käru uudistama. Seisab risti tee peal ees. Ei saa ju lapsest üle sõita. Teine kärutäis jääb samuti korraks seisma. Otse meie ees sööstetakse galopis ümber ema, paras kordering tuleb välja. Selline kappamine on väsitav. Kevade seisab ja hingeldab. Hakkame käruga edasi liikuma. Uus ring, teisest jalast. Tubli laps, teeb trenni. Natuke puhkust, ja kolmaski ringi. Lõpuks väsib, saame siiski viimase kärutäie ära viidud.

Sünnipäev on läbi. Külalised veel piiluvad aknast, kuidas Kevade kepsutab. Keegi ei märkagi, et Kevin sai kaks päeva tagasi 7-aastaseks. Enam ei olegi noorhobune. Keegi ei märkagi, et Stefanil on sünnipäev. Ei mingeid õnnesoove, ei viilu leibagi.

Palju õnne sünnipäevaks!