Vihmahaldjas Verde

Hommik algab kopliaia remondiga. Tundub, et ma pole piisavalt kaua aedu ehitanud, tuleb neid lõhkuma hakata. Käsper oli millalgi oma vaheaia alumise lindi katki püherdanud ja vaheaeda kolinud. Ühest valgest postist saime jälle lahti. Nagu oleks neid piisavalt, et lõhkuda. Üks on varuks, kõik teised postid on aedades. Ja ruunade koplit peab laiendama, kuna heina välja jäävatest nurkadest on raske Meelisel masinaga niita ja vikatiga niitmiseks on need alad liiga suured. Peab postidele isolaatoreid külge kruvima ja pärast ruunade ja Käsperi kokku laskmist veel kopliaedu eemaldama. Koplid lähevad suuremaks, ükspäev on võibolla asjad nii kaugel, et ongi kaks-kolm suurt koplit, kuhu siis vajadusel vaheaedu tõmmatakse. Aga Käsperi aia taastamine läks lihtsalt. Ainult tuli lahendada kaks probleemi - posti saamine kuivanud maasse ja Käsperi saamine teisele poole aeda. Mõlemad probleemid lahendas Kevini söödaämber. Nimelt see oli esimene, mis ponide koplis pihku jäi, et sinna vett võtta. Vesi läks posti koha peale pinnase niisutamiseks. Ja ülejäänu järel tuli ka Käsper lõpuks oma koplisse tagasi. Ju ta ei olnud pikalt juua saanud, sest üle maas oleva lindi need loomad hea meelega ei roni.

Pärast lõunat lõpuks ometi töö, mida nii pinevalt olen oodanud. Koplite koristamine. Kuna vana sõnnikuhunnik sai kilega kaetud, et kompostihunnik lõpuks tööle hakkaks (kusjuures heinavaba osa oli aastaga juba praktiliselt mullasarnaseks muutunud) tuleb uusi sõnnikuhunnikuid rajama hakata. Koplitesse sellise paigutusega, et nendeni oleks mugav käruga saada, aga samas silma ei riivaks. Saadavat sõnnikut-mulda meil kulub. Mitte ainult aiamaale, vaid ka Tallinna lähedal asuva kodu roosipõõsastele. Kes tahab, võtke ühendust, jagame lahkelt. Esimese uue hunniku paigaks saab ruunade kopli võsa tagune serv. Seal on lademes talvist söömata heina. Esimese tunni - sest uue tööga, nagu heina niitmisega näha oli, kohe üle pingutada ei tasu - tarisin hunniku alustuseks kuivanud heina sealt samast kõrvalt. Edaspidi hakkab seal töö suurema vankriga, sest vedada tuleb kaugemalt. Ja imestage nüüd, mulle selline töö meeldib.

Plaanitud tund oli täpselt paras. Kella kolmeks oli ilm juba nii palav, et füüsilist tööd teha ei anna. Palavus tähendab hobuste leotust. Siiani on leotamisega nõustunud vaid Viisu, kes lausa ise tuleb vooliku alla, et kasta nüüd. Ja kui ma kohe ei reageeri, siis vaatab väga etteheitvalt silma. Mis see siis tähendab, teenindus puudulik, kohe kastma. Ka Halvaa on oma kubeme-haava tõttu leotamist pidanud taluma. Teda peab nööri otsa võttes veenma, et vee all on siiski mõnus olla. Haav on praktiliselt paranenud - ennustatud sügiseni kestev paranemine lühenes koheselt alanud vihmahooaja tõttu. Kevin on ka hakanud aru saama, et kerge vihm voolikust mõjub hästi. Pärast seda on palju parem mudavanni võtta. Verde pirtsutab endiselt, esimesed piisad seljale ja minek. Ka varsad leivad, et neil ei ole palav. Sundi ei ole, kui ei taheta, siis ei taheta. Kuna Halvaa peab leotatud saama, siis talle ei anta valida. See-eest on Stefan leidnud, et kerge kastmine ei olegi nii hull. Seisab kannatlikult Halvaa külje all ja kui küllalt saab, siis läheb eemale. Pärast on hea end Halvaa eeskujul tolmu sisse visata. Kummaline küll, aga emfüseemikutel ei anna pidev tolmutamine kuidagi tunda. Samas sätitakse end ka nii, et tolm pärast raputades hingamisteedesse ei satuks. Elu meie juures ei olegi nii hirmus, Stefani esimesed sammud närvi-ravil on sellega tehtud.

Kui hobused on piisavalt maha jahutatud ja mudakorraga kaetud - märg hobune + liiv = mudane hobune - võib palavat aega sisustada näiteks kõrvale pandud talviste heinapakinööride kokku kerimisega või herneste õpetamisega. Pool hernepeenart on korralik ja ronib mööda nööre. Viimaseid peab vahel juurde panema, kuna hernes kasvab kõrgemaks ju. Sedasi veereb päev vaikselt õhtusse ja kui suurem palavus hakkab juba mööda minema, on aeg hobustega trenni tegema hakata.

Hommikul võib vaid loota, et õhtul ka trennini jõutakse. Eriti veel kui on plaanis Verdele trenni teha. Sel korral jõuab õhtul kohale kerge torm. Tuul on natukene liiga tugev, et väljas hobusega trenni teha - segab keskendumist. Tubli, Verde, jälle pääsed! Mul on kahtlused, et Verde teeb vahel ilma. Kui tal aeg trenni minna, siis kutsub näiteks vihma kohale. Kui eelmisel aastal ühel päeval Kevinit pärast trenni koplisse tagasi lastes Verdele ütlesin, et järgmine on tema, kes trenni läheb, tuli taevast alla korralik rahesadu. Piisas Verdele teatamisest, et jätame trenni ära, kui oli lõpp ka rahel. Kui Verdele sünnipäeva puhul eelmisel sügisel sadulat selga panna tahtsin, pidin selle tähtsa ürituse järgmisesse päeva lükkama - mõni kutsus õigeks ajaks vihma kohale. Sellistele ilmamuutustele vastan mina tavaliselt sellega, et plaanitud kerge trenni asemel teeme järgmisel päeval ette teatamata raskema trenni. Täna Verde, ja tänu temale ka Viisu, trennist pääsesid. Ikkagi varssadega märad, polegi tarvis kohe suure hooga trenni tegema hakata. Las harjuvad selle mõttega.