Esimese öö oma uues kodus magasime hoolealusega koos memme-taadi toas. (Nimetame neid nii, siis ei teki segadusi ja kogu mu suur kari, mis mööda maad laiali, on üheselt mõistetav). Mina magasin põrandal oma pesas, mille perenaine sinna oli lohistanud. Perenaine memme-taadi voodis, käsi vahel minu pesas. Aga kuna perenaine loeb tarka raamatut, kus öeldud midagi selle kohta, kuidas koera eraldi toas magama õpetada, siis järgmiseks ööks tegime talle pesa minu pesa kõrvale põrandale.
Selleks tõi perenaine ülemiselt korruselt oma pesa jaoks linu ja madratsid. Mina muidugi kiljusin enamuse ajast. See trepp on ju eluohtlik. Ja mine tea, mis see kass seal teha plaanib. Mul on kahtlane tunne, et perenaine mängib selle kassiga vahel. Urr-auhh!
Nojah. Asjad allkorrusel, hakkasime neid maha sättima. Perenaine pani järjest asju maha, mina jooksin täiskiirusel mööda tuba ringi ja, mauhti, pesa lõplikult siluma. Üks madrats maha, mina sinna peale ja hammastega proovima - sobib. Teine madrats maha, mina ringiga ümber toa madratsile ja jälle proovima. Nüüd lina. Selle nurki tuleb oskuslikult hambusse haarata ja siis käppade vahele närimiseks peita. Siis tekk. Kaks tekki. Oi, minu pesa pole üldse nii mõnus. Tekkide all on ju nii vahva mütata. Padi ka? No, see on küll üle mõistuse pesa. Seega, see on nüüd minu pesa. Perenaist see küll ei vaimusta, aga küll ta harjub.
Ahjaa, memme-taadi rõõmuks, et meil põrandal tuuletõmbust ei oleks, peitis perenaine vaibad terrassile viiva ukse vahele. Sealt ei puhu enam nii palju ja ka põrandal on hea magada. Ja ma ei saa vaipu täis pissida:(
Seega, pesa valmis ja magama. Perenaine puges oma tekkide alla peitu. Ma küll üritasin vanast harjumusest ennast oma pessa kerida, aga koer on koer, seega enamuse ööst üritasin ma perenaise jalgade otsas või tema külje all magada. Karjavaim tuleb lausa peale. Arvaku nad jah, et ma edaspidi lepin üksi magamisega. Ma olen lambakoer - kari peab silma all olema ka öösel.
Coffi
Nutsakaga pesa vallutamas.
No comments:
Post a Comment